Projektijuhtimine

Projektijuhtimine

Tiit Valm.

Olete Te kunagi kuulnud oma organisatsioonis räägitavat midagi  niisugust: „Asjad lihtsalt ei edene, oleme tõsises ajahädas tee mis  tahad!“ Kas Teile tuleb tuttav ette olukord, kus lubadused ei pea,  inimesed ei täida kokkuleppeid ning ei paista olevat kuigi  motiveeritud? Olete te olnud olukorras, kus näib, et teid kui asjakorraldamise eest vastutajat on täiesti üksi jäetud? Juhtide toetus tundub olematu ja lisaks sellele tähtsustatakse organisatsioonis teile olulisel hetkel hoopis teisi asju?

Kuidas korraldada teiste inimeste tööaega, kui nad on sinu meeskonnas, kuid kuuluvad teistesse üksustesse või organisatsioonidesse?

Sujuvat töökorraldust pole lihtne saavutada. Selleks on vaja hakkama saada teiste inimeste tööaja juhtimisega, nii et kõik asjaosalised saaksid ka oma aega mõistlikult planeerida. Õige juhendamise korral võib iga osaleja kergesti omandada talle vajalikud teadmised töökorraldamisest projektikeskkonnas ja üllatada iseennastki oma uute oskustega.

Koolitus on äärmiselt praktiline: Teooria vaheldub arutelude ja praktiliste juhtumite analüüsiga elust enesest, üheskoos võetakse läbi kõik probleemid, mis projektijuhtimises võivad ette tulla ning mis osalejatele muret teevad.

Sihtgrupp
Kursus on suunatud keskastme juhtidele, kelle spetsialistid osalevad erinevates projektides, keskastme juhtidele, kes peavad korraldama erineva suurusega projekte, ning teistele, kellele on vajalik mõista tavapärasest paremini projektijuhtimise loogikat ja praktilisi kasutusvõtteid.
Samuti on oodatud kogemustega projektijuhid. Praktika on näidanud just nemad ammutavad sellelt kursuselt kõige rohkem.

Kursuse eesmärk:

• struktureeritud ülevaade projektipõhisest juhtimisest
• arusaam projektijuhi rolli tähtsusest ja ülesannetest
• süsteemne arusaam koostöö korraldamisest erinevate juhtide vahel, kes jagavad ühiseid ressursse
• anda hulga töökorralduslikke võtteid, kuidas oma tööd tõhusamaks muuta

Kursuse sisu:

• Üldosa
  (Mis on projekt? Miks ja millal hakati meie töökeskkonnas tööd korraldama projektipõhiselt? Milliste erinevustega peame arvestama projektikeskkonnas võrreldes püsiva meeskonna ja kindla tööprotsessi keskkonnas? Milline on koostöö elutsükkel? Millist projekti organisatsiooni on vaja inimeste tööaja korraldamiseks?)
• Projekti ettevalmistus
  (Kuidas kindlustada hea lähteülesanne, mis rahuldab kõiki osapooli? Millised on projektipõhised planeerimisvõtted sisulise plaani koostamiseks, et hinnata tööde mahtu ja aega? Kuidas kindlustada juhtidel vajalik info otsusteks?)
• Projekti töökorralduse planeerimine
  (Tegevuste määratlemine, tegevustevahelised seosed, ressursside planeerimine, tegevuste vältused, ajaplaan. Kuidas saavutada kokkulepped, et tehtud saaks põhitööd ja kokkulepitud ühekordsed tööd? Kuidas panna inimesi vastutama? Kuidas saavutada, et koostöös osalevatel oleks soov koos töötada ja ühise eesmärgi nimel pingutada? Määramatuse arvestamine planeerimisel. Kuidas hinnata normeerimata töö kestvust? Miks kulub projektides ja ühekordsetes töödes rohkem aega, kui seda on planeeritud? Mida peab projektijuht või üksuse juht tegema, et vähendada aja kulutaja mõju arvestades enda konkreetset töökorraldust? Kuidas prioriteetide konflikte lahendada? Mis on kogu tegevuse ajaline kestvus? Kuidas luua ajavaru? Kommunikatsiooni planeerimine ja juhtimine. Kuidas luua toimiv infoliikumine inimeste vahel, kes kuuluvad erinevatesse organisatsioonidesse ja meeskondadesse? Kuidas saada õigeaegset infot? Kuidas kindlustada otsustajatele kogu koostöö vältel kindlustunne? Riskide hindamine.)
• Projekti teostamine
  (Projekti alustamise kokkulepped ja avakoosolek. Igapäevase tegevuse koordineerimine, et kõik asjaosalised saaksid oma tulevast ajakasutust planeerida, probleemide lahendamine, muutuste juhtimine ja kontrollimine. Projekti edenemise mõõtmine. Mida vaja teada oma korraldatava töö kohta? Koostöökoosolekud. Kuidas läbi viia, mida arutada, mida otsustada? Kuidas teha muudatusi koostööplaanides? Kuidas kokku leppida ja ka kokkulepped vormistada?)
• Projekti lõpetamine
  (Projekti lõpu kokkulepped. Mida ja kuidas analüüsida koos juhtidega ning meeskonnaga? Projekti lõpu koosolek.)

Kokkuvõte

 

Koolituse kohta küsi täpsemalt Tiit Valm’lt tiit@valm.ee

 

 

 

ORGANISATSIOONISISENE KURSUS

Organisatsioonisisese kursuse korraldamine nõuab eeltööd ja on soovitab järeltegevused:

Kursuse läbiviija tutvub organisatsiooni töökorralduslike dokumentidega, mis kirjeldavad ja reglementeerivad osalejate töökeskkonda.

Kursuse läbiviija kohtub juhtkonnaga, et täpsustada lähteülesannet ja selgitada, kui palju ja millisel viisil juhid on planeerinud panustada arendustegevuse jätkamist kursusejärgsel ajal. Vajadusel tehakse intervjuusid mõne osalejaga.

Seejärel koostab  kursuse läbiviija programmi, kus pannakse  paika   teemade käsitlemise ulatus, rühmatööde teemad, harjutuste metoodika jms.

Kuna siin on tegemist töökorralduslike teemadega, siis enne kursust on vajalik koos juhtidega vaadata kogu programm läbi, et saada kindlustunnet. Samas saavad juhid lühikursuse ja teavad täpselt mida osalejad kursuse käigus läbivad. Selline ettevalmistus võimaldab juhtidel peale kursust olla osalejatele toeks.

Peale kursuse läbiviimist, ca 3-4 nädala pärast, on meil võimalik kokku leppida kohtumine, et võtta kokku juhtide või kõigi osalejatega ( 1,5-2 tunni jooksul ) kursusejärgne tegevus saadud teadmiste ja oskuste rakendamise kohta ja saada vastuseid tekkinud küsimustele.

Kursuse läbiviija on valmis peale kursuseprogrammi tegema tellijale kirjaliku ja suulise kokkuvõtte, mis sisaldab kursuse läbiviija poolseid neutraalseid ettepanekuid arengukohtadega tegelemiseks.

Koolituse kohta küsi täpsemalt Tiit Valm’lt tiit@valm.ee