Virtuaalsus on tänaseks igapäevane reaalsus. Järjest enamates eluvaldkondades on võimalik ja vajalik teha koostööd nendega, kes asuvad teises linnas, riigis või mandril. Järjest enam ilmub ka sellise koostöö korraldamist puudutavat kirjandust ja uuringuid. Samuti suureneb järjest abivahendite hulk, mis sellise koostöö tegemist abistavad.
2012. aasta märtsis viis USA koolitus- ja konsultatsioonifirma RW3 läbi virtuaalset koostööd puudutava uuringu, mille käigus saadeti välja 45 000 ankeeti üle maailma. Vastuseid laekus 102-st riigist kokku 3301. Enim vastanuid oli USA-st, Suurbritanniast, Indiast ja Saksamaalt. Vastanuid oli ka Eestist, kuid kõikidest vastanutest oli neid alla ühe protsendi.
Selle uuringu tulemusena selgub, et kõige enam erineb virtuaalne juhtimine ja koostöö korraldamine tavameeskonna juhtimisest:
- konfliktide käsitlemise (70%),
- oma arvamuse väljaütlemise (55%)
- otsuste vastuvõtmise poolest (55%)
- …
(Sulgudes vastanute %, igale küsimusele oli võimalik valida mitu vastust.)
Kõige suuremask takistuseks virtuaalse meeskonna koostöös loeti:
- meeskonna paiknemist eri ajatsoonides (78%)
- otsuste vastuvõtmiseks kuluvat pikka aega (74%)
- erinevatest rõhuasetustest arusaamist (69%)
- …
Kõige suuremaks väljakutseks sellises koostöös lugesid vastanud:
- miteverbaalse kommunikatsiooni puudumist (88%)
- usaldusliku tööõhkonna loomist (75%)
- meeskonnatunde tekitamist (70%)
- …
Peale selle uuriti veel seda, milline oleks vastanute arvates hea meeskonna liige, milliseid koostööplatvorme kasutatakse, millised on virtuaalse nõupidamise väljakutsed jne.
