IT Projektijuhtimine

IT Projektijuhtimine

Tiit Valm.

Olete Te kunagi kuulnud oma organisatsioonis räägitavat midagi niisugust: „Alguses tundus kõik lihtne, tavaline IT-projekt – tundus, et pole probleeme, teeme ära! Aga nüüd on nii palju igasugu jamasid, et asjad lihtsalt ei edene, oleme tõsises ajahädas – tee, mis tahad!“ IT arenduste valmisolek lükkub edasi järgmisse „reliisi“. Lahendustes ilmnenud vigu ja täiendusi ei jõua keegi parandada ega sisse viia, sest uued arendused on juba ammu kokku lepitud. Seega kas Teile tuleb tuttav ette olukord, kus IT üksuse lubadused ei pea, inimesed ei täida kokkuleppeid ning ei paista olevat kuigi motiveeritud? Olete te olnud olukorras, kus näib, et teid kui asjakorraldamise eest vastutajat on täiesti üksi jäetud ja samas kõik aina nõuavad midagi?

 

Kuidas korraldada tööd nii, et kindlustatud oleks vajalik paindlikkus ja realiseeruksid ka pikalt ette planeeritud tegevused? Kas “agiilne lähenemine või struktureeritud (waterfall) lähenemine?

 

Sujuvat töökorraldust pole lihtne saavutada ka juhul, kui pead töö kindlustama alltöövõtjatega või koostööpartneritega. Selleks on vaja hakkama saada teiste inimeste tööaja juhtimisega, nii et kõik asjaosalised saaksid ka oma aega mõistlikult planeerida. Õige juhendamise korral võib iga osaleja kergesti omandada talle vajalikud teadmised töökorraldamisest projektikeskkonnas ning üllatada iseennastki oma uute oskustega. Vilunud koolitaja käe all leiavad kõik osalejad võimalusi oma tegevuse muutmiseks tulemuslikumaks.

 

Kursusel käsitletakse erinevaid töökorralduslikke aspekte – mida koostöö planeerimisel arvestada, miks meie koostatud plaanid, mis on head, ei realiseeru elus täpselt sellisel viisil ja mida siis teha. Kuidas korraldada head koostööd projektis, kuhu võivad kuuluda peale oma spetsialistide ja alltöövõtjad ja partnerid? Mida peab projektijuht tegema, et vähendada ajakadude  mõju, arvestades just osalevate inimeste igapäevast töökorraldust? Kuidas luua toimiv infoliikumine? Kust on oodata riske ja mida teha nende mõjude vähendamiseks? Kuidas projekte juhtida interaktiivselt,  tulla toime IT halduse ja arendustöödega?

 

Kursus on äärmiselt praktiline: teooria vaheldub arutelude ja praktiliste juhtumite analüüsiga elust enesest, üheskoos võetakse läbi kõik probleemid, mis projektijuhtimises võivad ette tulla ning mis osalejatele muret teevad.

 

Sihtgrupp

Koolitus on suunatud IT juhtidele, kelle spetsialistid osalevad erinevates projektides, IT projektijuhtidele, kes peavad korraldame tööd oma organisatsiooni sees, koostööd partneritega kellelt tellitakse IT alaseid töid ja koostööd alltöövõtjatega.
Samuti on oodatud kogemustega projektijuhid. Praktika on näidanud just nemad ammutavad sellelt koolituselt kõige rohkem.

 

Kursuse eesmärgid:

• struktureeritud ülevaade projektipõhistest tegevustest IT valdkonnas
• süsteemne arusaam projektijuhi rolli tähtsusest ja ülesannetest
• annab hulga töökorralduslikke võtteid, kuidas oma tööd tõhusamaks muuta

Kursuse sisu:

• Üldosa
  (Mis on projekt ja mis ühekordne töö? Miks ja millal hakati meie töökeskkonnas tööd korraldama? Koostöö elutsükkel – Idee/soov/probleem, lähteülesande koostamine, eelanalüüs ja funktsionaalsuse määratlemine, koostöö planeerimine, teostamine, PreLive – vigade analüüs ja parandamine, reliis läheb live-sse – tulemuse üleandmine, tegevuse analüüs. Millist projektiorganisatsiooni on vaja inimeste tööaja korraldamiseks?)
• Projekti ettevalmistus
  (Kuidas teha koostöö ettevalmistus? Kuidas kindlustada hea lähteülesanne, mis rahuldab kõiki osapooli? Töö tulemuse formuleerimine ja kokkulepeteks vajalikud määratlused.)
• Projekti töökorralduse planeerimine
  (Koostööplaani koostamine – tegevuste määratlemine, tegevustevahelised seosed, ressursside planeerimine, tegevuste vältused, ajaplaan. Kuidas saavutada kokkulepped, et tehtud saaks põhitööd ja kokkulepitud ühekordsed tööd? Kuidas panna inimesi vastutama? Kuidas saavutada, et koostöös osalevatel oleks soov koos töötada ja ühise eesmärgi nimel pingutada? Määramatuse arvestamine planeerimisel. Kuidas hinnata normeerimata töö kestvust? Miks kulub projektides ja ühekordsetes töödes rohkem aega, kui seda on planeeritud? Mida peab projektijuht või üksuse juht tegema, et vähendada aja kulutaja mõju arvestades enda konkreetset töökorraldust? Kuidas prioriteetide konflikte lahendada? Mis on kogu tegevuse ajaline kestvus? Ajavaru loomine. Kommunikatsiooni planeerimine ja juhtimine. Kuidas luua toimiv infoliikumine inimeste vahel, kes kuuluvad erinevatesse organisatsioonidesse ja meeskondadesse? Kuidas saada õigeaegset infot? Kuidas kindlustada otsustajatele kogu koostöö vältel kindlustunne? Riskide hindamine.)
• Projekti teostamine
  (Igapäevane tegevuse koordineerimine – Agiisete meetodite kasutamise efektiivsus, et kõik asjaosalised saaksid oma tulevast ajakasutust planeerida, probleemide lahendamine, muutuste juhtimine, kontrollimine. Projekti edenemise mõõtmine. Mida vaja teada oma korraldatava töö kohta? Koostöökoosolekud. Kuidas läbi viia, mida arutada, mida otsustada. Muutused koostööplaanides. Kuidas teha muutusi? Kuidas kokku leppida ja ka kokkulepped vormistada?)
• Projekti lõpetamine
  (Projekti analüüs. Mida ja kuidas analüüsida koos juhtidega ning meeskonnaga?)
• Kokkuvõte

 

Koolituse kohta küsi täpsemalt Tiit Valm’lt tiit@valm.ee

 

 

 

ORGANISATSIOONISISENE KURSUS

Organisatsioonisisese kursuse korraldamine nõuab eeltööd ja on soovitab järeltegevused:

Kursuse läbiviija tutvub organisatsiooni töökorralduslike dokumentidega, mis kirjeldavad ja reglementeerivad osalejate töökeskkonda.

Kursuse läbiviija kohtub juhtkonnaga, et täpsustada lähteülesannet ja selgitada, kui palju ja millisel viisil juhid on planeerinud panustada arendustegevuse jätkamist kursusejärgsel ajal. Vajadusel tehakse intervjuusid mõne osalejaga.

Seejärel koostab  kursuse läbiviija programmi, kus pannakse  paika   teemade käsitlemise ulatus, rühmatööde teemad, harjutuste metoodika jms.

Kuna siin on tegemist töökorralduslike teemadega, siis enne kursust on vajalik koos juhtidega vaadata kogu programm läbi, et saada kindlustunnet. Samas saavad juhid lühikursuse ja teavad täpselt mida osalejad kursuse käigus läbivad. Selline ettevalmistus võimaldab juhtidel peale kursust olla osalejatele toeks.

Peale kursuse läbiviimist, ca 3-4 nädala pärast, on meil võimalik kokku leppida kohtumine, et võtta kokku juhtide või kõigi osalejatega ( 1,5-2 tunni jooksul ) kursusejärgne tegevus saadud teadmiste ja oskuste rakendamise kohta ja saada vastuseid tekkinud küsimustele.

Kursuse läbiviija on valmis peale kursuseprogrammi tegema tellijale kirjaliku ja suulise kokkuvõtte, mis sisaldab kursuse läbiviija poolseid neutraalseid ettepanekuid arengukohtadega tegelemiseks.

Koolituse kohta küsi täpsemalt Tiit Valm’lt tiit@valm.ee