Hübriidne projektijuhtimine

//Hübriidne projektijuhtimine

Millist projektijuhtimise meetodit valida? Kas kasutada mõnda klassikalist või hoopis paindliku (agiilset) meetodit? Arvatavasti on selle üle pead murtud päris paljudes ettevõtetes uut projekti alustades. Nii ühel kui teisel lähenemisel on tuliseid poolehoidjaid ja vihaseid vastaseid. Argumente ühe poolt ja teise vastu leiavad mõlema lähenemisviis pooldajad süle ja seljaga.

Tihti ei pruugi aga kumbki lähenemisviis olla sobilik, sest projekti edukaks elluviimiseks tuleks kasutada hoopis hübriidset projektijuhtimist. See seob klassikaliste ja paindlike meetodite tugevused üheks tervikuks ja kombineerides erinevaid tehnikaid võimaldab kõige suurema tõenäosusega jõuda plaanitud tulemini.

Mis on klassikaline projektijuhtimine?
Klassikalist või traditsioonilist projektijuhtimist iseloomustab eelkõige konkreetsus ja plaanipärasus. Projekti kolm kõige olulisemat parameetrit on aeg, kulud ja kvaliteet või ulatus. Nende kaudu määratletakse väga täpselt projekti eesmärgid ja tehakse plaanid. Koostatakse eelarve, pannakse paika tähtajad ning kavandatakse tööd, mis on vajalikud teha, et jõuda eesmärkideni. Tavapärased projekti etapid on järgneval joonisel.

Joonis 1. Klassikalise projektijuhtimise etapid

Klassikalise projektijuhtimise korral läbitakse etapid järjestikku ning oluline on sellest järjekorrast kinnipidamine. Riskide eest pakuvad need meetodid kaitset süstemaatilise, struktureeritud lähenemise abil. Projekti tulemuse saavutamine tagatakse rollide hierarhilise jaotuse, kontrolli ja dokumenteerimise kaudu.

Klassikalise projektijuhtimise tugevused

  • Lihtne ja arusaadav
  • Selged eesmärgid ja lõpptulemus on täpselt teada
  • Konkreetne etapiviisiline lähenemine
  • Edenemine on hästi jälgitav
  • Protsess ja tulemused on hästi dokumenteeritud

Klassikalise projektijuhtimise nõrkused

  • Aeganõudev plaanimine
  • Bürokraatlik dokumentatsioon
  • Keeruline on reageerida muutuvatele nõuetele
  • Projekti jooksul tekkivaid uusi ideid on keeruline ellu viia
  • Kõik nõuded lõpptulemusele peavad olema algusest saadik teada

Mis on paindlik projektijuhtimine?
Paindlike ehk agiilsete projektijuhtimise meetodite puhul lähtutakse sellest, et arendusprojektid on liiga keerulised ja komplekssed ning selliseid projekte ei ole võimalik ülitäpselt kavandada.

Nende meetodite tugevus seisnebki paindlikkuses. Projekti põhiparameetrid nagu eesmärk, maht ja ootused tulemusele, võivad projekti elluviimise käigus muutuda. Sealjuures pööratakse erilist tähelepanu tihedale koostööle tellijaga ja lühikestele ajavahemikele lõpptulemi töötavate/kasutatavate osade tarnimisel kliendile. Seejärel on võimalik arvesse võtta uusi või muutunud nõudeid ja teha muudatusi.

Joonis 2. Paindliku projektijuhtimise üldmudel

Paindliku projektijuhtimise tugevused

  • Kiire reageerimine muutustele
  • Keskendumine ülesandele
  • Vähe bürokraatiat
  • Kliendi rahulolu
  • Meeskonna pühendumus
  • Kiire tagasiside

Paindliku projektijuhtimise nõrkused

  • Suur sõltuvus kommunikatsioonist
  • Nõuab rohkem energiat ja aega suhtlemiseks kliendiga
  • Oht kaotada pikaajaline visioon, kuna keskendutakse lühiajalisele perspektiivile
  • Ei sobi suurtele meeskondadele
  • Dokumentatsioon võib olla liiga minimaalne

Mis on hübriidne projektijuhtimine
Hübriidne projektijuhtimine tähendab projekti juhtimiseks kahe või enama meetodi ja tehnika kombinatsiooni, kusjuures erinevaid meetodeid võib koos kasutada kas tervikuna vaid ainult üksikute elementidena.

Hübriidse projektijuhtimise korral keskendutakse klassikaliste ja paindlike meetodite seostamisele. See võib tähendada näiteks seda, et klassikalisse meetodisse integreeritakse rohkem koordineerimist ja kliendi tagasisidet või paindliku projektijuhtimise korral on projekti plaanimine sünkroniseeritud iteratsiooni või sprindi pikkusega.

Hübriidse projektijuhtimise tugevused

  • Kasutatakse ära klassikaliste ja paindlike protsessimudelite eeliseid
  • Pakub projektidele individuaalseid, kohandatud lahendusi
  • Lugematu arv võimalikke kombinatsioone
  • Saab kasutada paindlikult igat tüüpi projektides, olenemata spetsifikatsioonist, suurusest, keerukusest ja valdkonnast
  • Loob teadlikkuse projektide hübriidsest olemusest
  • Parandab meie arusaamist projektijuhtimisest

Hübriidse projektijuhtimise nõrkused

  • Kõrged nõudmised projektijuhi teadmistele erinevatest meetoditest
  • Nõuab ettevõttepoolset paindlikkust
  • Vale rakendamine võib viia kiiresti ebaõnnestumisteni

Hübriidne projektijuhtimine ei ole imerohi, vaid konkreetne ja pragmaatiline lahendus, mis keskendub projekti elluviimiseks parima meetodite kombinatsiooni leidmisele. Hübriidse projektijuhtimise rakendamine ettevõttes eeldab, et luuakse ka ettevõtte projektide juhtimiseks sobilik üldmudel.

Joonis 3. Hübriidmudel, kus klassikalise mudeli teostusetapis kasutatakse Scrum’i