Projektijuhtimise rahvusvahelised standardid

//Projektijuhtimise rahvusvahelised standardid

Iga projekt on ainulaadne ja unikaalne ning igale projektile tuleb läheneda individuaalselt. Sellele vaatamata püütakse projektijuhtimise toiminguid standardida. Üldiseid standardeid koostavad projektijuhtide kut-seühingud. Väga täpselt ühe ettevõtte tasandil kogu tegevust kirjeldavaid standardeid koostavad ettevõtetes projektijuhid koos juhtidega.

Project Management Institute standard
Tunnustatumaid ja laiemalt levinumaid projektijuh-timise standardeid on Project Management Institute (PMI®, Pennsylvania, USA) koostatud “A Guide to the Project Management Body of Knowledge” (PM-BOK® Guide). See nägi ilmavalgust aastal 1996. American National Standard Institute (ANSI) kinnitas selle kui USA rahvusliku standardi. Iga nelja aasta tagant on seda üle vaadatud, parandatud ja täiendatud. Viimane, neljas versioon ilmus 2008. aastal.
PMI on suurim omataoline organisatsioon, mis ühendab maailma projektijuhte. Seetõttu on ka nende koostatud standardi mõju projektijuhtimisele raske üle hinnata. Projektijuhtimise standardit on müüdud raamatuna üle kahe miljoni eksemplari ning sellega võiks tuttav olla iga projektijuht.

Prince 2
PMI standardi kõrval on Prince 2 kasutatavamaid protsessipõhiseid meetodeid, mis käsitleb projekte nende algatamisest ja kavandamisest kuni lõpetami-seni. Meetod käsitleb kõiki projektijuhtimise olulisi teemasid ja protsesse ning selle abil on lihtne ja loogiline jõuda eduka projektijuhtimiseni, sest meetod tugineb aastatepikkusel praktilisel kasutamisel paljude projektide juhtimisel. Esialgu oli meetod mõeldud kasutamiseks avalikus sektoris suurte IT-projektide haldamiseks. Praegu rakendatakse meetodit edukalt ka erasektoris ja väljaspool Suurbritanniat. Standardit kasutatakse umbes 50 riigis. Selle meetodi tugevus on väga selge eesmärgile suunatus.

IPMA Competence Baseline
International Project Management Association (IPMA) koostatud standard IPMA Competence Baseline on kolmas kogu maailmas laialt tunnustatud standard. See ei ole projekti protsessipõhine, vaid määrab eelkõige projektijuhi oskused. Välja selgitatakse teadmiste, hoiakute ja väärtushinnangute kogumid, mida on vaja tulemuslikuks projektijuhtimiseks. Projektijuhi pädevus jaotatakse selle standardi alusel kolme suurde rühma: taustateadmistega seotud pädevus, tehniline pädevus ja hoiakuline pädevus.
Standardis kirjeldatakse lühidalt kõiki oskusi. Iga oskuse kohta on välja toodud, kuidas selle olemasolu tõestada, millised on seosed teiste oskustega ning mida see tähendab sertifitseerimise tasemetel.