Peale projekti plaanimist ja enne tegevustega alustamist tuleb läbi viia kindlasti riskianalüüs. Ilma selleta võib väga kergesti juhtuda, et kavandatud tulemused jäävad saavutamata. Kuidas aga oleks projekti riskianalüüsi kõige lihtsam läbi viia? Sellele küsimusele otsivad projektijuhid vastust pea igapäevaselt. Järgnevalt kirjeldan ühte suhteliselt selget ja arusaadavat riskianalüüsi läbiviimise metoodikat.
Teadupärast peab projektijuhil olema kogu projekti jooksul fookuses projekti
- protsess, et tegevused kulgeksid õigeaegselt ja
- tulemused, et nende kvaliteet vastaks tellijaga kokkulepitud tingimustele.
Seega ka projekti riskianalüüsil tuleks lähtuda sellest, et projektil on kahesuguseid riske. Riskid, mis kaasnevad projekti elluviimise protsessiga ja riskid, mis kaasnevad soovitud tulemuse kvaliteediga.
Nii ühtede kui teiste määramiseks ei ole vaja istuda laua taga ja luuletada. Ei. Vaja on ette võtta oma projekti plaan (tegevuskava), sest see kirjeldab ära kogu projekti protsessi ja iga tegevuse lõpus olev tulemus on samuti kohe selgelt näha. Nüüd on vaja veel vaadata seda, millal üht või teist tegevust tehakse ja selle tegevuse ning tulemusega seotud riskid ongi enamikul juhtudel kohe selged.
Seega projekti riskide määramise korral tuleb omavahelisse seosesse viia tegevus, tegevuse tulemus, tegevuse elluviimise aeg ja kestus ning konkreetse tegevusega seotud riskid peaksid olema selged. Käies nüüd niimoodi läbi kogu oma tegevuskava saavadki loodetavasti kõik riskid kaardistatud. Sellele etapile peab järgnema riskide hindamine, millest kirjutan mõnes järgmises postituses.
